KNUPS - 9-15 aastastele » Muusika

Muusika: Plaaditutvustus: Robbie Williams
“Reality Killed the Video Star”
Plaaditutvustus: Robbie Williams
“Reality Killed the Video Star”
(21 november 2009)

Robbie Williams “Reality Killed the Video Star”


(EMI)

Pole kahtlustki, et seda plaati on miljonid muusikasõbrad pikisilmi oodanud, sest Robbie Williamsi eelmisest plaadist on möödas kolm aastat. Uus plaat on mehe 8. stuudioplaat.

Ma ei hakka keerutama, sest Robbie Williams on olnud üks minu lemmikutest juba üsna mitu aastat ehk praktiliselt kohe pärast seda, kui ta soolokarjääri alustas 90ndate aastate lõpus.

Uus plaat on igati šeff plaat. Juba hittsingel “Bodies” lubas, et tulemas on midagi head, kusjuures paljud muusikaspetsid ei osanud isegi aimata, mis suunas Robbie liigub. Kas tuleb taas kord selline swingi stiilis plaat või tuleb mees popiplaadiga. Hittsingel “Bodies” on ülimalt kõva tantsulik popilugu, millel on refrään, mis vägisi kummitama hakkab.

Robbie kinnitas enne plaadi ilmumist: “Ma tahan, et inimesed tunneksid end ülevalt, ma tahan, et nad tantsiksid. Ma tahan, et nad unustaksid 50 minutiks, kes nad on ja kus nad on. Siiski tahan, et nad suudaks ennast nende lugudega siduda. Olen selle plaadi üle uhke, see on tõepoolest suurepärane. Ma tahan, et see oleks selline plaat, et kui inimesed mõtlevad Robbie Williamsi peale, siis nad mõtleksid just selle plaadi peale.”

Palju ilusaid sõnu ja tavaliselt öeldakse, et kui ennast ikka väga kiita, siis pidi haisema minema, aga… tegelikult on asi nii, et Robbie Williams koos produtsent Trevor Horniga on valmis saanud tõeliselt kõva plaadi, mida on tõepoolest lust kuulata. Robbie kiidab ka Trevor Horni ja kinnitab, et produtsent pole kunagi varem nii kõva plaati valmis aidanud saada!

Plaadi avalöök on üsnagi võimas, kuid samas siiski lüüriline “Morning Sun”, kus Robbie küsib, et kuidas sa hindad hommikupäikest pärast pikka ja unetut ööd (miski selles loos meenutab mulle biitleid). Sellele järgneb juba hittsingli staatusesse tõusnud tantsulik “Bodies”. Kolmas lugu tõmbab tempo taas maha – laulus “You Know Me” on fantastiline meloodiakäik klaveril ning suurepärased vokaliisid taustalauljatelt. See klaverikäik, ai-ai-ai-ai…

Neljaski lugu “Blasphemy” algab klaveriga ja sõnadega “egiptlased ehitasid püramiide, roomlased tegid, mida nad tegid…” ning seegi on selline rahulik ning täiskasvanulik laul. Lahedat hingamist sellesse loosse toob oboe, mida popmuusikas sageli ei kasutata.

Ja siis – laulu alustavad kitarrid. “Do You Mind” ongi lugu, mida võiks pigem rokiklassikuks pidada. Kuuendas loos “Last Days of Disco” teeb Robbie kannapöörde ja naaseb justkui 80ndate aastate diskomuusikasse: hea meloodia, head süntesaatorid, midagi on sarnast New Orderi ja OMD’ga.

Lugu 7 – “Somewhere” – mõtisklus, mis kestab vaid minuti ja kaks sekundit. Selles tõdeb Robbie, et kusagil on keegi, kes sind armastab. Rahulikuks jääb Robbie ka järgmises loos “Deception”, milles on head mitmehäälset taustalaulu ning kõrv puhkab ka klassikaliste saundide peal nagu Rhodes’i elektriklaver ja Hammondi orel. Mida kõike on mehed küll muusikavarasalvest välja otsinud…

Pärast mõtisklusi tuleb tantsukas “Starstruck”, kus üsna lahedaid “kosmose” saunde süntesaatoritelt, ka taustal kõlav Olivia Safe’i ooperlik hääl on kihvt. Ka “Difficult for Weirdos” on tantsukas, mis kulgeb 80ndate aastate süntesaatoripopi jalajälgedes.

Laulus, järjekorranumbriga 11, “Superblind” mõnuleb Robbie täiega ballaadi-lainel, milles on ka lahedaid, võimsaid tõuse ja siis jälle vaikseid langusi. Midagi sarnast Robbie kunagise hitiga “Angels” ja vägagi ilus meloodia ka uues laulus.

12. laul “Won’t Do That” on aga taas ülihea ja kaasakiskuva meloodiaga popipala. No ja mina ei tea, kuid miskit on siin jällegi biitellikku. Ju vist meloodiakäigud. Igati lahe lugu, hirmsalt hea refrääniga.

Plaadi võtab kokku avaloo “Morning Sun” refrään. Ilus…

Läks pikaks, mis? Aga nii palju mõtteid ja emotsioone saab ju tekitada vaid üks igati hea plaat. Ja seda Robbie Willamsi uus album ju ometigi on!

Tekst: Marko Tiidelepp




« Eelmised nädalad