KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: “Eesti ajaloolised kõned”
Uus raamat: “Eesti ajaloolised kõned” (12 veebruar 2013)


“Eesti ajaloolised kõned”


(Skymarket)

„Eesti ajalooliste kõnede” koostamise eesmärk oli koguda ühtede kaante vahele olulisi mõtteid eesti rahvusliku iseteadvuse kujunemisest ja olemusest viimase kahesaja aasta jooksul. Lisaks koondada kokku tähtsamad tekstid-dokumendid, mis kajastavad olulisi sündmusi Eesti riigi ajaloos. Ajaloolasena on autor tähele pannud, et küsimused, millega tegeletakse tänapäeval (näiteks haridusküsimused, ühiskondliku üksmeele leidmise vajalikkus, võimu ja vaimu ning rahva suhe, rahva tervis), on teemad, mis on aktuaalsed olnud juba viimased sada aastat või kerkinud taas esile viimaste aastate jooksul.
Kõnede valikul on autor silmas pidanud, et raamatusse kaasatud tekstid raamistaksid Eesti ajaloo, annaksid edasi erinevate ajastute vaimu ning kõnetaksid lugejat ka käesolevas ajahetkes. Et lugejale avaneks võimalikult mitmekesine pilt, on kogumikku kaasatud haritlaste, poliitikute, EKP juhtide, dissidentide jt kõnesid-kirjutisi. Kogumikus leidub nii teada-tuntud, hästi unustatud vanu kui ka unustuse hõlma vajunud autoreid.



Üks võimalus ajalugu õppida on nii nagu seda tavaliselt koolis tehakse: õppida pähe aastaarvusid, pidada meeles olulisi sündmusi, teada olulisi riigijuhte ja teisi mõjukaid inimesi, kes riikide saatust on mõjutanud.
Teine võimalus on õppida ajalugu natuke süvenenumalt – omal käel juurde lugeda ning üritada ka ise järeldusi teha, näiteks sellest, milline on olnud eesti rahva ja Eesti riigi minevik, saatus ning olulised sündmused.

Kirjastus “Skymarket” on avaldanud ühe põneva lugemise, mis sobib nii noortele kui ka vanematele lugejatele, kes tahaksid natuke rohkem Eesti ajaloost teada. Raamatust leiab läbilõike erinevatest sajanditest ja ajastutest, kuid ühine joon on, et ikka ja jälle räägitakse Eestist ja Eesti saatusest.

Raamatu esimene kõne on pärit aastast 1806 ja see on “Tarto maa rahva Näddali-Lehe” avanumbri juhtkiri. Sellele järgneb Friedrich Robert Faehlmanni kõne aastast 1842, mil ta Tartu ülikoolis pidas eesti keele lektorikursuse avaloengu sissejuhatuse. See on põhjalik kõne eesti keelest ja selle arengust.
Järgnevad kõned Johann Voldemar Jannsenilt, Jakob Hurdalt, Carl Robert Jakobsonilt ja Natalie Johanson-Pärnalt, kes räägib Eesti tütarde haridusest. Rühmituse ”Noor-Eesti” sõnavõtuga jõuame 20. sajandisse. Sellele järgnevad ärevad sündmused ja aastad ning kõnedega on raamatus esindatud Villem Reiman.

Väga olulised on kõned aastast 1918: "Iseseisev Eesti rahvariik” ja ”Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” ning Ajutise Valitsuse ”Korraldus rahva organiseerimiseks vastupanule Nõukogude Venemaa kallaletungi puhul”, samuti aastast 1918.

Sellele järgnevad juba veidi rahulikumad sündmused ning Jaan Tõnissoni kõne 3. veebruarist 1920 on Tartu rahulepingu allakirjutamisest. Minni Kurs-Oleski kõne aastast 1925 on üllatavalt aktuaalne tänapäevalgi.
Oluline on kindlasti Konstantin Pätsi kõne ”Kaitseseisukorra põhjendamine Riigikogus” aastast 1934. 1938. aastast on pärit Johan Laidoneri kõne ”Ajalugu ja praegune silmapilk”, millega ta esines Tartumaa rahvus- ja noortepäeval. Sellele järgneb veel üks Konstantin Pätsi kõne ehk Võidupüha läkitus 18. juunist 1940: ”Kõige suurem, mida meie oleme suutnud luua, on Eesti riik”. Kuid mõned kuud hiljem, 21. juulil 1940 peetakse Riigivolikogus kõne ”Deklaratsioon Eesti kuulutamisest Nõukogude Sotsialistlikuks Vabariigiks”. Sellele järgneb Hjalmar Mäe kõne, Jüri Uluotsa usutlus ringhäälingus ning 1. augustist 1944 on pärit Eesti Vabariigi Rahvuskomitee kõne ”Deklaratsioon eesti rahvale”.

Siis ongi käes hoopis teistsugused ajad ja teistsugused kõned. Räägitakse hoopis Eesti NSVst: Nikolai Karotamme kõne XII üldlaulupeol, Johannes Käbini sõnavõtt aastast 1975 ”Sõprade pilguga”.
Paralleelselt selliste kõnedega on esindatud ka Välis-Eesti. Sõna saavad Kaarel Robert Pusta, Oskar Loorits, kuid ka Uku Masing. Uku Masingu ”Eesmärk – elusamus” on väga sügava mõttega lugemine.
Üsna põnev on lugeda ka kõnesid, mis räägitud/edastatud kuulsates raadiojaamades ”Ameerika Hääl” ja ”Vabaduseraadio”. Kogus on ka kuulus nn 40 kiri 28. oktoobrist 1980 ”Avalik kiri Eesti NSV-st”, kuhu on allakirjutanud 40 kultuuriinimest.

Olulist kohta omab Eesti nüüdisajaloo arengus kindlasti Tiit Madissoni kõne 23. augustist 1987 ”Sõnavõtt Hirvepargi meeleavaldusel”. Hakkavad puhuma hoopis teistsugused tuuled, räägitakse taas kord Eestist ja Eestimaa saatusest.
Nii jõuamegi välja Heinz Valgu kõneni, mille ta pidas 1988. aastal ”Eestimaa laulul” (”Ükskord me võidame niikuinii!")
Viimased kõned on Lennart Merilt (”Enam ei ole võõrvägesid Eesti pinnal”), Marju Lauristinilt ja Arnold Rüütlilt (”Kõne lipuheiskamise tseremoonial seoses Eesti ühinemisega Euroopa Liiduga”).

Raamatu koostaja Maarja Keskpaik on teinud suurepärase valiku kõnedest, mis annavad ülevaate Eestile olulistest aastatest.
Tänavu, kui tähistatakse Eesti 95. juubelit, tasuks see raamat läbi lugeda ning mõtelda selle peale, mis on olnud ja mis meid võib ees oodata.

Tekst: Marko Tiidelepp


« Eelmised nädalad