KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: “Pillimees Ronihiir, Morten ja Nukatuka metsarahvas”
Uus raamat: “Pillimees Ronihiir, Morten ja Nukatuka metsarahvas” (17 november 2014)


Thorbjörn Egner

“Pillimees Ronihiir, Morten ja Nukatuka metsarahvas”


(Tänapäev)

Väike Morten Metsahiir oli Nukatuka metsas kõige pisem. Ta oli kõigest nääpsuke metsahiir – sihuke pisitillukene. Mis sa säärasest ikka tahad! Aga Morten oli hea ja usin hiir, kes tegeles oma asjadega ja laskis teistel rahus elada. „Oh! Oleksid kõik niisugused nagu mina,“ mõtles Morten. Aga nii see ei olnud. Ja kõige hullem nuhtlus oli rebane. Too luusis aina metsas ringi ja mõtles üksnes sellele, kuidas kõik endast pisemad loomad nahka pista.
Pillimees Ronihiir, Morten ja Nukatuka metsarahvas on lugu toredatest ja hakkajatest metsaelanikest, kellega juhtub põnevaid seikluseid, kes igas olukorras hakkama saavad ja teineteist igati hoiavad.


Thorbjörn Egneri lahe lasteraamat ilmus algupäraselt norra keeles juba 1953aastal. Vaatamata sellele on seda igati mõnus lugeda ka praegu, sest see on aegumatu lasteraamat. Egneri sulest pärinevad samuti raamatud “Sööbik ja Pisik” ning “Kardemoni linna rahvas ja röövlid”.

Väike lugeja saab selles raamatus tuttavaks Nukatuka metsarahvaga – osadega pikemalt, osadega lühemalt.
Lugu saab alguse sellest, kuidas vahva laulu- ja pillimees Ronihiir Pisuke Nukatuka metsa kõige pisemale elanikule Morten Metsahiirele külla läheb. Mortenil on üks uhke tort, mille hiired kahepeale nahka pistavad. Kurb on asja juures see, et tort oli mõeldud järgmiseks päevaks, mil Mortenile pidi vanaema külla tulema.
Morten läheb seejärel pagarmeister Jänku Julgepüksi juurde, et osta uus tort. Teel koju peab ta põgenema Reinuvader Rebase eest, kuid õnneks aitab Mortenit ka Vares Vaak. Selles peatükis veetakse Reinuvaderit ninapidi veel teist kordagi – seda teeb Ronihiir Pisuke.

Kolmandas peatükis paneb pagarmeister Julgepüks pagaripoisi piparkooke küpsetama. Pagaripoisile jääb laul piparkookide küpsetamisest veidi valesti meelde, mistõttu paneb ta kookidesse liiga palju pipart. Nende kibedate piparkookide abil suudavad pagarmeister ja pagaripoiss õpetada isegi Reinuvaderit.

Vahepeal räägitakse Ronihiir Pisukesest, kellel on kõht tühi ja kes läheb metsa jalutama. Nii satub ta Orav Tõruste keldrisse, kus otsustab veidi pähkleid krõbistada. Orav satub talle peale ja arvab, et keldris on vargad! Ronihiir on sunnitud põgenema, kuid satub hoopis oravapere lastetuppa ning jääb sinna vahvaks külaliseks. Tõruste ja oravaema peavad külla minema ja nii jääb Ronihiir oravalaste lapsehoidjaks. Üheskoos tehakse üsna kummalist ja valjuhäälset orkestrit, mis häirib naabruses elavat kirjurähni.

Kätte jõuabki päev, kui Morteni vanaema talle külla tuleb. Tee peal kohtub vanaema nii Öökulli kui ka siil Severiniga, kellel ei ole vanaema osas just kõige paremad kavatsused. Vanaema aitab õnneks vihmavari ja üks korralik tuuleiil.
Selles peatükis kirjutab Morten ka kaebekirja Karuotile –metsas on asjad käest ära. Suuremad loomad kiusavad väiksemaid või tahavad neid lausa ära süüa. Morteni meelest peaksid kõik loomad metsas sõbrad olema, üksteise söömine peaks olema karmilt keelatud ja see, kes on laisk ja ise toitu koguda ei viitsi, ei tohi teistelt toitu näppamas käia. Järgmisel päeval plaanivad Morten ja Pisuke Karuotile külla minna.

Nii kohtumegi karuperega: Mõmmi, karuema ja Karuotiga. Morten ja Pisuke kurdavad Karuotile metsaloomade raske elu üle, eriti raske olevat aga hiirtel. Otsustakse järgmiseks päevaks metsaloomade koosolek kokku kutsuda. Morten joonistab selle kohta suure plakati.
Mis juhtub koosolekul ja millised seiklused metsarahvast ees ootavad, loe juba ise!

Raamatut ehivad ka autori enda joonistatud pildid ja kirjutatud laulud. Lõpus on võimalik leida laulude noodid. Laulude viisid on kirjutanud nii raamatu autor kui ka Christian Hartmann.

Marko Tiidelepp




« Eelmised nädalad