KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Nikolai Nossov ''Totu ja ta sõprade seiklused''
Uus raamat: Nikolai Nossov ''Totu ja ta sõprade seiklused'' (1 september 2015)

 

 

Nikolai Nossov

“Totu ja ta sõprade seiklused”

(Pegasus)

 

Muinasjutus „Totu ja ta sõprade seiklused” saame tuttavaks Lillelinnas elavate tillukeste poisipõnnide ja tüdrukutirtsudega, keda kutsutakse marakannideks. Linna kõige kuulsam marakannipõnn on Totu, kes on saanud oma nime selle tõttu, et ta mitte midagi ei tea ja seepärast alatasa igasugu sekeldustesse satub.
Totu-lugude esimeses osas elame kaasa Totu ja tema sõprade Taibu, Tuuslami, Kohmitsa, Pontsu, Ehku ja Kehku, mehaanikute Plindi ja Prundi, pillimees Kandle, kunstnik Tuubiku ja doktor Ampulli seikluslikule õhupallireisile.
Nikolai Nossovi „Totu ja ta sõprade seiklused” avaldati esmakordselt eesti keeles 1966. aastal. Käesolev trükk rõõmustab väikeseid ja suuremaidki lugejaid uute värviliste piltidega.

 

Nikolai Nossovi Totu-lood on tegelikult üsnagi legendaarsed, nende lugudega on üles kasvanud päris mitu põlvkonda raamatusõpru. Totu-lood on armsad ja lahedad, humoorikad ja omamoodi õpetlikud. Tegelaskujud on vahvad ja nende seiklused sobivad nii poistele kui ka tüdrukutele!

Selles raamatus saamegi tuttavaks marakannidega, kes on väga väikesed. Raamatu autor ütleb, et nad on väheldase kurgi suurused. Marakannid elavad ühes muinasjutulinnas ja see asub ühe väikese oja kaldal. Seda oja nimetavad marakannid Kurgijõeks, kuna selle ääres kasvab palju kurke. Marakannid on erinevad: ühed on poisipõnnid, teised tüdrukutirtsud. Eks nad olegi erinevad, sest poisid ja tüdrukud ongi erinevad, kuid nad ei saa ka päris hästi omavahel läbi. Ikka ja jälle tuleb ette väikesi tülisid. Seetõttu kutsuvad põnnid tirtsusid fantasuurikateks, paljud tirtsud kutsuvad põnne tülinorijateks ja ei tea kelleks veel!

Ühes Kellukese tänava majas elas kuusteist marakannipõnni. Taibu, kes kõike teadis ja taipas, kuna ta luges palju raamatuid. Arst Ampull, kes marakanne igasuguste haiguste puhul ravis. Lisaks veel mehaanik Plint oma abilise Prundiga, Sahhariin Sahhariini poeg Siirupson, kes armastas kangesti gaseeritud vett siirupiga. Jahimees Tropp, kel oli väike koer Tups ja korgipüss, kunstnik Tuubik, pillimees Kannel ja teised põnnid: Tuuslam, Toriseja, Vaikija, Pontsu, Kohmits ja kaks venda: Ehku ning Kehku.

Kõige kuulsam neist oli siiski Totu, meie peategelane! Teda kutsuti Totuks sellepärast, et ta mitte midagi ei teadnud. Talle meeldisid kriiskavat värvi riided, tal oli suur helesinine müts ja tema parimaks sõbraks oli Pundar, kellega oldi üsna tihti ka riius, kuid lepiti kohe ka ära. Mõnikord tülitseti lausa paarkümmend korda päevas!

Olemegi meie põnnide seltskonnaga tutvunud. Seejärel saame osa Totu seiklustest. Saame teada seda, kuidas Totu arvab, et talle on tükk päikesest pähe kukkunud, kuidas ta hakkab pillimeheks, kunstnikuks ja luuletajaks. Lööme kaasa Totu sõidul autoga, mis töötab gaseeritud vee ja siirupiga! Tuleb tunnistada, et Totu nende ametitega väga hästi hakkama ei saa, kuid Totu tahaks ju ikkagi olla kuulus, osav, tark ja silmapaistev!

Kui oleme Totuga tuttavad, siis saame osa põnnide põnevast õhupallireisist. Taibu leiutab õhupalli, mis valmistatakse põnnide poolt ja selle tegemine võtab üsna kaua aega. Lõpuks on pall valmis ja sõit võib alati. Reis ise on üsna lühike, sest pall kukub alla. Õnneks midagi väga hullu ei juhtu.

Pärast õhupalli-avariid kohtume Totuga hoopis uues kohas – Rohelises linnas, kus elavad ainult tüdrukutirtsud. Nemad hakkavad Totut tohterdama. Totu saab üsna ruttu terveks ja hakkab tirtsude ees uhkustama, nagu oleks tema olnud õhupalli leiutaja, ehitaja ja üldse üks väga hakkaja tegelane. Eks ole see ju väikene vale, mis veidi hiljem Totule valusalt kätte maksab.

Me tutvume Rohelise linnaga ning jõuame haiglasse, kus on kõik teised õhupallireisil osalenud põnnid.

Kui põnnid terved, hakkavad tirtsud ja põnnid omavahel suhtlema ja see polegi väga hirmus! Üheskoos tehakse muusikat, korjatakse õunu, pirne ja ploome. Plint ja Plunt üritavad parandada tirtsude autot, mistõttu tuleb neil minna lähedal asuvasse Lohela linna. Seal elavad põnnid. Selleski linnas on mitmeid vahvaid tegelasi: Timbu, Nupumees, Mutikas, Tuubik jt.

Loomulikult on raamatus sündmusi ja juhtumisi veel, kuid ma ei saa ju siinkohal kõike ära rääkida. Peate ikka ise raamatu kätte võtma ja lahedatest sündmustest osa saama. Toimub isegi ball, milles löövad kaasa nii põnnid kui ka tirtsud.

Raamatu lõpuks on põnnide ja tirtsude suhted hoopis paremad ja lausa sõbralikud ning ka Totu muutub – ta õpib korralikult lugema ja kirjutama.

Selline vahva raamat see “Totu ja ta sõprade seiklused” on. Lugu sõprusest ja hoolimisest, sellest, et üheskoos on vahva igasugu asju ette võtta ja tegutseda. Nii saab jagu igasugu probleemidest ja muredest. Kindlasti tasub tähele panna sedagi, et uhkustada ja valetada pole ilus, sest valel on lühikesed jalad ja uhkustamine pole lihtsalt ilus.

Loodan siiralt, et Totu-lugusid ilmub eesti keeles veel.

 

Vahva lasteraamatu on tõlkinud eesti lastekirjanik Iko Maran ja väga ilusad, värvilised pildid on joonistanud Olga Zobnina.

 

Marko Tiidelepp

 

 

 



« Eelmised nädalad