KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Mauri Kunnas "Kõigi aegade kosmoseraamat"
Uus raamat: Mauri Kunnas "Kõigi aegade kosmoseraamat" (9 oktoober 2015)

 

 

Mauri Kunnas

“Kõigi aegade kosmoseraamat

(Ajakirjade Kirjastus)

 

Tule koos härra Sikuga kõigi aegade kosmoselennule!

“Kõigi aegade kosmsoseraamat” lennutab kõik suured ja väikesed soovijad koos 3000. aastate koolilastega kosmosesse.
Raamatu sündmused toimuvad kauges tulevikus, kui kosmosereisid on igapäevased ning Maa asukad elavad ja töötavad asteroidide, Marsi, kuude ja kaugemategi tähtede peal. Teiste tähtede elanikud ei ole enam hirmu tekitavad tulnukad, vaid toredad tuttavad. Kosmoselaevad, ufod ja bussid liiguvad peaaegu valguse kiirusega ja pitsast on saanud maailmaruumi kõige populaarsem toit.

 

Soome kirjaniku, kunstniku ja graafiku Mauri Kunnase raamatuid on eesti keeles ka varem ilmunud. Need on olnud alati väga populaarsed. Kunnas on kirjutanud jõuluvanadest, päkapikkudest, jõulust, autodest jpm. Tema raamatud on alati olnud lõbusad, humoorikad, lastesõbralikud ja suurepäraste piltidega.

“Kõigi aegade kosmoseraamat” on samuti väga ilus, uhke ja väga vahvate piltidega! Autor ühendab väga põnevalt faktid kosmosest fantaasiamaailmaga, mistõttu saab väike lugeja sellest raamatust palju huvitavat teada, kuid seda on ka lahe lugeda.

Mauri Kunnas viib lugeja vahvale ja põnevale kosmosereisile, mis toimub tulevikus, 3000. aastatel. Nagu autor ütleb, siis selle raamatu teave planeetide, kuude, Päikese ja maailmaruumi kohta on tänase päeva teadmine ja tõde. Maailmaruumis ja taevakehadel elamine, reisimine ja tembutamine on loodetavasti tuleviku tõelisus.

Raamatu seiklused algavad 3001. aasta maikuus. Oleme Koerametsa kooli algklasside tunnis. Nende õpetaja, proua Halliste on lastega just lõpetanud kosmosekursuse. Ja nii on plaanis minna klassiekskursioonile kosmosesse, et tutvuda meie Päikesesüsteemiga ja vaadata veidi kaugemalegi maailmaruumi. Pikk reis kestab kaks päeva.

Koerametsa kooli algklasside õpilased (nende seas koerad, kassid, notsud ja isegi krokodill, rääkimata õpetajast, kes on elevant) kordavad põhitõdesid kosmose kohta ja sõit kosmosebussiga võib alata. Kosmosebuss on ühtlasi ka koolibuss!

Esimesena jõutakse Merkuurile, mis on kõige lähem planeet Päikesele. Päeval on Merkuuril 400 kraadi sooja, öösel 180 kraadi pakast! Väike lugeja saab lugeda veel igasugu põnevaid fakte Merkuuri kohta, kuid saame tuttavaks ka tarakanidest lainelauduritega.

Edasi liigume Päikesele, mis on kindla pinnata hõõguv gaasikera, millel toimuvad omalaadsed tuumaplahvatused. Juttu on ka päikeselaikudest, päikesetuulest jpm.

Seejärel jõuame Veenusele, planeedile, mida nimetatakse ka Maa õeks. Veenus on enam-vähem sama suur kui Maa ja meile kõige lähem planeet. Maalt vaadates on Veenus eredaim taevakeha Päikese ja Kuu järel. Selgub, et Veenuse pilvekihtides on lakkamatu torm ja välgud sähvivad vahetpidamata. Õhurõhk Veenusel on sama kõrge kui Maa meredes kilomeetri sügavusel! Päris hirmus värk!

Pärast Veenust sõidetakse Kuu peale. Kuu on Maa kaaslane, mille pinnale on ka inimene mitmel korral astunud. Kuul ei ole atmosfääri, ta on elutu ja meenutab Merkuuri. Kuul on kraatreid, tasandikke ja mägesid, meie reisiseltskond laskub Vaikuse merre. Päeval on Kuu pinnal 130 kraadi sooja, öösel 200 kraadi külma!

Liigume edasi. Neljas Maa väljaspoolne naaber on punane planeet Marss. Marsi poolustel on jää nagu Maa poolustelgi, atmosfäär on hõre ja hingamiseks kõlbmatu. Marss on külm ja kuiv planeet. Öösel on külma 100 kraadi. Marsil on tohutud kuristikud ja suured kustunud vulkaanid, looklevad vanad jõesängid. Marsil sadas viimati rohkem kui miljard aastat tagasi. Marsil on ka päikesesüsteemi kõrgem mägi – Olympus Mons kerkib umbes 25 kilomeetri kõrgusele. Kunagi arvati, et Marsil võivad elada kohutavad marslased, kes võivad Maad rünnata! Meile tutvustatakse ka kahte Marsi kuud – Phobost ja Deimast.

Pärast Marssi tuleb asteroidivöö ja me saame teada, mis asi see asteroid on. Suurima asteroidi, Cerese läbimõõt on lausa 100 kilometrit.

Viies planeet on Jupiter. Päikesesüsteemi suurim planeet, mis on läbimõõdult 11 korda Maast suurem. Jupiteri nimetatakse gaasiplaneediks, kuid selle umbes 1000 kilomeetri gaasivaiba all on ka vedel kiht. Autor kinnitab, et päikesesüsteemi kunstnikud koonduvad tulevikus Jupiterile nagu praegu Pariisi, sest Jupiter on ilus ja värviline planeet. Veel saame lugeda ka Jupiteri kümnetest kuudest, kuid saame osa ka kosmosevahelistest võistlustest noolemängus.

Jupiterile järgneb Saturn oma vahvate rõngastega. Saturni rõngad on tekkinud väikestest ja suurtest kivi- ja jääkamakatest. Tulevikus on Saturni rõngastel päikesesüsteemi lemmikterviserada, sest nädalavahetustel seal sörkimine on väga trendikas. Ka Saturnil on kümneid kuusid.

Vahepeal reisiseltskond puhkab, kuid hästi välja magatud ööd reis jätkub ning jõuame Uraanile – seitsmes planeet, mis on suur küljeli tiirlev gaasipall. Oleme jõudnud päikesesüsteemi keskpunktist päris kaugele, kuid veelgi kaugemal on veel üks gaasiline planeet – Neptuun. Sellel planeedil on teiste seas üks eriline kuu – Triton, mis tiirleb ümber emaplaneedi kui teised kuud.

Ja jõuame meie reisi viimase peatuspaigani, Pluutoni, mida peetakse mitte planeediks, aga kääbusplaneediks. Tegemist on jäise metaanist lumepalliga ning Pluuto moodustab kaksikplaneedi koos Charoni-nimelise kuuga.

Reisiseltskond kohtub veel ka komeetide ehk sabatähtedega. Lugeda saame ka udukogudest, isehelendavatest gaasipilvedest, tähtedest, sh. hiigeltäht Betelgeusest, kuid ka kaksik-, kolmik- ja neliktähtedest. Juttu on ka supernoovadest ja mustadest aukudest.

Lõpuks jõuame tagasi Maale. Reis oli väga põnev, kuid kodus on ikka kõige parem olla.

Vot selline vahva raamat on Mauri Kunnase kosmoseraamat lastele. See on justkui omamoodi õpik, kuid samas ka väga vahva juturaamat. Ja loomulikult need ülimalt lahedad illustratsioonid!

 

Marko Tiidelepp

 

 



« Eelmised nädalad