KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Jacqueline Wilson ''Julgusmäng''
Uus raamat: Jacqueline Wilson ''Julgusmäng'' (2 märts 2016)

 

 

Jacqueline Wilson

“Julgusmäng”

(Pegasus)

Julgusmäng” on järg tunnustatud inglise kirjaniku Jacqueline Wilsoni ülimenukale raamatule "Tracy Beakeri lugu".
Tracy on lastekodust asunud elama kasuema Cami juurde. Paraku pole uus elu selline, nagu Tracyle meeldiks – tema meelest on Cam kitsi ja vanamoodne ning mitte üldse tema glamuurse pärisema moodi. Tracyl tekivad uues koolis probleemid, ta teeb tundidest poppi ning avastab ühe salajase paiga, kus uute sõprade Alexandri ja Jalgpalliga pöörast julgusmängu mängida. Samuti ilmub välja Tracy pärisema ning tüdruk kogeb, et tegelikkuses polegi kõik niisugune, nagu ta on oma ema oodates ette kujutanud.
Tracy ise ütleb saateks: „Mina olen Tracy Beaker, suur leiutaja, kes mõtleb välja eriti pööraseid julgustükke ja julgegu vaid keegi öelda, et see ei ole kõigi aegade kõige toredam lugu! Pealegi on see mu enda kirjutatud!”

 

Lastekodutüdruk Tracy Beaker on tagasi ja jätkub toimetamist raamatus “Julgusmäng”.

Tracy on saanud endale vahva kasuema Cami, kes on kirjanik. Suures luksuses nad ei ela, kuid kõik vajalik on olemas. Siiski suudab Tracy Camiga jonnakas olla ning ka koolis tuleb tal tõsiseid pahandusi – lapsed peavad kirjutama kirjandi oma emast. Õpetaja teeb Tracyle ettepaneku, et too võiks kirjutada ju Camist, kuid tüdruk kirjutab oma päris emast, kes on vähemalt Tracy unistustes Hollywoodi filmitäht! Seda uskumatut kirjandit ei suuda koolis keegi uskuda. Tracy vihastab, läheb ühele koolikaaslasele kallale ja satub selle tõttu direktori kabinetti.

Koolist Tracyt välja ei visata, kuid Tracy viskab ennast ise koolist välja!? Ta ei lähegi enam kooli, vaid läheb hoopis oma salakohta. See on üks mahajäetud maja, kus pole ei vett, ei elektrit ja radikad on külmad, kuid Tracyle meeldib seal. Ta saab olla üksinda ja mitte keegi ei sega teda.

Vahepeal jutustab Tracy meile ka Camist ja kasuema kodust ning oma unistustest. Tracy räägib sellest, kuidas nad Camiga tülitsevad ja lepivad, kusjuures põhjuseks on ju Tracy iseenda jonnakus ja suured ootused ning soovid. Ühel päeval võtab ühendust Tracy päris ema, kes tahab tütrega kohtuda!

Tracy oma emaga kohtubki! Esialgu näib kõik olevat igati ilus ja kena. Ema teeb ettepaneku, et nad võiksidki kokku jääda ja hakata üheskoos elama. Loomulikult on Tracy sellega nõus, sest on ju ta kogu aeg oma emast unistanud.

Seejärel on meil võimalus saada tuttavaks kahe uue tegelasega, kahe kutiga, kes on Tracyst veidi vanemad. Ühe kuti hüüdnimeks on Jalgpall, vähemalt Tracy kutsub teda nii. Jalgpall on üsna kõva kutt, kes armastab üle kõige jalgpalli, ta ei taha käia koolis ja ta vanemad on üsna hiljuti lahku läinud. Teine kutt on Alexander, kes on pärit üsna rikkast perest, kuid ta on vägagi tagasihoidlik ja arg, veidi äbarik, kui nii ütelda tohib. Lisaks sellele kiusatakse teda koolis. Seepärast ei taha ka Alexander koolis käia ning varjub samuti samas mahajäetud majas kus Tracygi. Kusjuures seal Tracy ja Alexander kohtuvadki.

Tracy, Alexander ja Jalgpall hakkavad mängima julgusmängu. Esialgu tundub, et need polegi sedavõrd peadpööritavad ega ohtlikud, sest esialgu soovitab Tracy Alexandril koolis lihtsalt iseenda eest seista. Hiljem lähevad mängud ohtlikumaks, näiteks siis, kui lapsed otsustavad mahajäetud maja aknast kõrge kuuse otsa hüpata! Mõnele neist võiks see lõppeda lausa saatuslikult.

Ei möödu palju aega, kui Tracy ongi oma ema juures, et veelkord saada kinnitust sellele, et ta tahab koos oma emaga olla. Kuna ema teeb talle ka suurel hulgal vahvaid kingitusi, siis on otsus kindel!

Tracy jätab hüvasti Cami ja oma sõpradega, kuigi mulle tundub, et Tracy ei tahaks neist siiski lahkuda. Tüdruk siiski läheb ja ongi oma ema juures, kuid seal võtavad asjad hoopis teistsuguse pöörde! Millise? Seda peate juba ise raamatust edasi lugema. See, mis juhtub, on üsna ootamatu, kuid teisalt oli seda ette aimata. Lõpuks lähevad teravaks ka Tracy, Alexanderi ja Jalgpalli omavahelised suhted ning situatsioon võtab üsnagi eluohtliku pöörde.

Kuidas kõik lõpeb, mis saab Tracyst ja tema sõpradest, selle peate juba ise välja uurima.

Igal juhul on Tracy juhtumid jätkuvalt sama kaasakiskuvad ja põnevad kui tema varasemates raamatutes.

 

Raamatu on illustreerinud Nick Sharratt.

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad