KNUPS - 9-15 aastastele » Noored

Noored: Uus raamat: “Ilusad olendid”
Uus raamat: “Ilusad olendid” (14 oktoober 2010)


Kami Garcia & Margaret Stohl

“Ilusad olendid”


(Tänapäev)

Gatlini maakonnas polnud midagi üllatavat. Või vähemalt nii ma arvasin. Tuli välja, et enam rohkem eksida poleks saanudki.
Lena Duchannes on hoopis teistsugune kui kõik, keda Gatlini väikelinnas eales nähtud, ja ta näeb kõvasti vaeva, et varjata oma võimeid ning needust, mis on tema suguvõsa kummitanud juba mitu põlve.
Ethan Wate’i, kes loeb kuid ajani, kui tal on võimalik Gatlinist põgeneda, hakkavad painama unenäod tüdrukust, keda ta pole kunagi kohanud. Kui Lena kolib elama linna kõige kurikuulsamasse häärberisse, kisub mingi arusaamatu jõud teda tüdruku poole....
Amazon.com valis „Ilusad olendid“ 2009. aasta parimaks noorteromaaniks, raamat on olnud viimase aja müüdumaid noorteromaane, tõlgitud või tõlkimisel kümnetesse keeltesse ning sellest on valmimas mängufilm.

Kami Garcia õppis George Washingtoni Ülikoolis ja omandas seal magistrikraadi haridusteadustes. Ta on õpetaja ja lugemisnõustaja ning juhatab laste ja teismeliste lugemisringe.
Margaret Stohl on õppis Amherstis ja Yale’is ning sai magistrikraadi inglise keele alal Stanfordist.
Kami ja Margaret elavad koos oma peredega Californias, Los Angeleses. „Ilusad olendid” on nende esimene romaan.

Nii kirjutatakse raamatu kohta kirjastuse Tänapäev kodulehel.

Minu suhe raamatuga tekkis siis, kui selle kätte võtsin – esimene mulje oli see, et tegemist on ilusa raamatuga, st ilusa kujundusega raamatuga, sest tumedad kaaned, millel on punakas-kuldsed kirjad – ilus, väga ilus!

Teine mõte oli see, et äkki on taas kord üks vampiiriraamat… aga õnneks ei olnud. OK, on ju selles raamatus ka selliseid vampiiri-laadseid tegelasi, kuid vampiiriraamat pole see päris kindlasti. Tegelasteks on seekord hoopis nõiad või nagu raamatus öeldakse – lummajad, kes omakorda on mustad ja valged. Kes on head, kes halvad, peab lugeja ise raamatust järele vaatama. Lisaks ka surelikud, kes mängivad selles teoses vägagi tähtsat osa.

Kolmas mõte oli see, et seda 500 lehekülge loen ma kindlasti nädal aega, kui mitte rohkem – tegelikult kulus kolm päev, sest väga põnevaks läks. Ja mida rohkem lõpu poole, seda põnevamaks asi kiskus. Pinge kasvas ja kasvas, nii nagu ka päevas loetud lehekülgede arv.

Neljas mõte tabas mind siis, kui raamat läbi oli – tegelikult on see noortekas, mida sobib lugeda ka vanematel inimestel. Tegelikult pole see ju teps mitte vaid nõiaraamat ega seikluslugu – see on omamoodi armastuslugu (kahe noore peategelase Lena ja Ethani lugu, mis paiguti tuletab lausa Romeod ja Juliat meelde). See on ka omamoodi ajalooline raamat, sest ka mitmeid erinevaid sajandeid on raamatusse sisse toodud. Väga mitmetahuline värk.

Viiendaks leidsin end mõtlemast, et sellest saaks ühe igati ägeda filmi, kus oleks nii põnevust kui romantikat, säravaid peategelasi ja kummalisi ning veel kummalisemaid kõrvaltegelasi, kes kõik moodustavad ühe ühtse terviku, ühtse ansambli, mis toimib tugeva löögirusikana.

Nagu näete – palju mõtteid. Seega, tasus lugeda, ja tasuks lugeda ka teil!

Raamatu lõpp on väljakutsuv! Kas kirjanikud plaanivad juba ka järge?

Marko Tiidelepp




« Eelmised nädalad