KNUPS - 9-15 aastastele » Noored

Noored: Uus raamat: Pilapasknäär
Uus raamat: Pilapasknäär (25 aprill 2011)



Suzanne Collins

“Pilapasknäär.

Näljamängude triloogia kolmas raamat”

(Tänapäev)

Lõõmav tüdruk Katniss Everdeen on elus ja tema perekond väljaspool ohtu, kuigi nende kodu on hävitatud. Gale on põgenenud. Peeta on Kapitooliumis vangis. 13. ringkond on tõesti olemas. On mässajad. On uued juhid. Revolutsioon kogub jõudu.
Täiesti ettekavatsetult päästeti Katniss julma Vaigistusveerandsaja areenilt ja täiesti ettekavatsetult on ta juba pikka aega osalenud revolutsioonis, ise sellest midagi teadmata. 13. ringkond on varjust välja tulnud ja seal hautakse plaane Kapitooliumi kukutamiseks. Paistab, et hoolikalt seatud plaanides on olnud mängus kõikide käsi, välja arvatud Katnissi oma.
Revolutsiooni edu sõltub Katnissi soovist hakata etturiks, võtta vastutus loendamatute elude eest ja muuta Panemi tulevikku. Selleks peab ta kõrvale heitma oma viha ja usaldamatuse. Temast peab saama ülestõusnute pilapasknäär – olgu isiklik hind milline tahes.

Pean tõdema, et ühe väga põneva raamatutriloogia kolmas osa on ilmunud ja nüüd saab fänn tõepoolest teada, mis siis Katniss Everdeeniga saab.

Kohe alguses saan tõdema, et nii nagu triloogia kaks esimest osa, on ka kolmas ühe asja poolest sarnased: esimesed paarkümmend lehekülge ei saa autor raamatut käima, kuid siis käib plahvatus, mootorid hakkavad tööle ja seejärel peab lugeja ennast turvavööga kinnitama, sest asi läheb väga-väga põnevaks.

Ka selles osas on sündmusi ja seiklusi palju, on palju viha ja vägivalda, petmist, reetmist, valesti mõistmist ning kunagi ei tea, kelle peale saab peategelane kindel olla. See, et Katniss Everdeenist saab ülestõusnute sümbol – pilapasknäär – on medali üks külg, teine pool on see, mis sellega kaasneb – lähedaste kaotus, mõttetu vägivald, julmused jne. Seetõttu leiab lugeja ennast üsna tihti mõtlemast, et mille nimel ülestõusnud võitlevad, kas Kapitooliumi võimu vastu või selle nimel, et keegi teine saaks võimule ja taas kord jätkuks hirmuvalitsemine.

Autor alustab kolmandat osa vaikselt, kuid kasvatab pinget järk-järgult, kuni saabub kulminatsioon ja seejärel taas rahunemine. Ei saa öelda, et kõik lõpeks nii nagu lugeja loodab, kuid ütleme siis nii, et raamat lõpeb peaaegu nii nagu lugeja loodab.

Triloogia kolmandat raamatut on keeruline soovitada neile lugejatele, kes pole kahte esimest osa lugenud, kuna kõik tagamaad ning eelsündmused jäävad seetõttu segaseks või lausa arusaamatuks. Seega tuleks ikka kõik kolm osa läbi lugeda, siis saab asjadest aru.

Ma olen kuulnud ka seda, et raamatute ainetel on film tegemisel – arvata võib, et sellestki tuleb üks suur kassamagnet.

Tekst: Marko Tiidelepp


« Eelmised nädalad