KNUPS - 9-15 aastastele » Noored

Noored: Uus raamat: Okultismiklubi 2
Uus raamat: Okultismiklubi 2 (20 juuli 2011)


Kersti Kivirüüt

“Okultismiklubi 2. Inglitel puudub huumorimeel”

(Tänapäev)

Jaanikuu keskööpäikesest valgustatud heinamaal seisis hobune ja tema seljas istus ratsanik. Kummalgi oli seljas vanaaegne raudrüü ning mõlema väljanägemine reetis, et neil on selja taga nii mõnedki head aastad hauatagust elu: hobuse sadula varjust oli näha ribisid, kintsu peal ripendas nahka, mille alt paistis vaklu täis punetav liha. Poollagunenud jalad olid peitunud heinamaa udumerre, mis aegamisi Porijõelt Vana-Kuuste küla suunas lahti rullus. Punane täiskuu moodustas ümber ratsaniku raudkiivriga kaitstud kolju kuratliku aupaiste.
Viljar pigistas hetkeks silmad tugevasti kinni, et siis uuesti vaadata. Nüüd oli ratsanikke juba neli – üks hirmsam kui teine. Elukogenud Viljar ei kaotanud pead: tavaliselt olid sellised vaatepildid kas liiga rohke või, nagu praegusel juhul, liiga vähese viina viga.
Raamatus jätkuvad Vana-Kuuste okultismiklubi paranormaalsed seiklused.

Sellest on möödas vähem kui paar aastat, kui saime lugeda raamatut “Okultismiklubi” ja seegi oli üks põnev ning kaasahaarav noortelugu.

Ka teises raamatus on peategelasteks Okultismiklubi noored liikmed ja nende ajalooõpetaja. Seekord lööb nendega kampa ka üks üle tuhande aasta vana meesterahvas, kes esialgu jätab küll üsna negatiivse kangelase mulje, kuid asjalood muutuvad loo arenedes. Lisaks leidub siin nii koolipere esindajaid ja politseinike kui ka ajaloolisi ja müütilisi tegelasi – rootslasi, poolakaid, iirlasi, langenud ingleid, salapäraseid jumalaid jne.

Sündmustik liigub kergete liigutustega tänapäevast minevikku ja sealt omakorda tänapäeva tagasi. Liikumise teevad lihtsaks igasugu imevigurid ja abivahendid, mis “Okultismiklubi” esimeses osas leiti.

“Okultismiklubi” teiseski osas suudab autor lahedalt ühendada ajalugu müstikaga, reaalset elu väljamõeldistega ning põnevusega ja maagiaga.

Sündmused hakkavad hargnema kohe raamatu esimestest lehtedest alates ning raamatut on üsna raske käest panna, sest tahaks ju ruttu teada saada, kuidas asjalood kujunevad ja mis peategelasteks saab.

Ma ei hakka sündmusi ümber jutustama, kuid need on igati põnevad, pingelised ja kaasahaaravad – nii nagu esimese raamatu puhul tõdesin – lahedalt filmilikud.

Olen kindel, et soojadesse suveõhtutesse on see raamat küll üks igati mõnus ja fantaasiarikas lugemine.

Tekst: Marko Tiidelepp




« Eelmised nädalad