KNUPS - 9-15 aastastele » Noored

Noored: Uus raamat: “Ruubeni liblikad: Kirsipiia”
Uus raamat: “Ruubeni liblikad: Kirsipiia” (3 oktoober 2012)


Kiiri Saar

“Ruubeni liblikad: Kirsipiia”


(Varrak)

Septembrikuu algus toob ühte Tallinna gümnaasiumi lõpuklassi uue õpilase – nägusa ja kütkestava Ruubeni, kes võidab oma meeldiva oleku, erakordse tarkuse ja sarmiga otsekohe koolikaaslaste poolehoiu. Ent kõigi üllatuseks näib noormees kaunitest kooliõdedest enim huvi tundvat hoopis paksukese ja paljude pilkealuse Kirsipiia vastu. Tüdruku vastu, keda keegi endale sõbraks ei taha. Keda isegi ta enda kass mingil seletamatul põhjusel vihkab. Kelle ainus meelelahutus on oma kurbust, üksildust ja tõrjutust peletada krõpsupaki või kommikoti sisu tühjendades. Hoolimata ebavõrdsest taustast areneb vastastikune sümpaatia Kirsipiia ja Ruubeni vahel kiiresti sügavaks armulooks, mille taga peituvaid tumedaid ohtlikke hoovusi armastuse kõikvõimsusesse sinisilmselt uskuv tüdruk esialgu aimatagi ei oska.
Hiiumaal elavalt õpetajaharidusega autorilt on varem ilmunud humoorikas fantaasiaromaan „Lepatriinupüüdja“ ja müstiline põnevusromaan „Martin Greeni juhtum“. Ta kirjutab artikleid, teeb kaastööd ajakirjale „Saladused“, peab kahte kirjanduslikku blogi, armastab loodusfotograafiat ja psühholoogiat.
„Kirjutamine kui parim eneseteostuse viis on mulle võimalus luua argipäeva asemele sootuks fantaasiaküllasem maailm, milles on kõik võimalik,“ ütleb autor. Loe lisaks: kiirisaar.blogspot.com, kiirisaar.wordpress.com


Pean tunnistama, et “Ruubeni liblikad: Kirsipiia” on ülimalt põnev lugemine. Kuigi esialgu tundub, et tegemist on tüdrukutele mõeldud noorteromaaniga (raamatul on roosad liblikatega kaaned), siis tegelikult sobib see lugemiseks nii tüdrukutele kui ka noormeestele.

Raamat algab nagu üks noortekas ikka – on üks lõpuklassi tüdruk, kel nimeks Kirsipiia Kirsimäe (sellise nime väljamõtlemise eest tuleks autorit “premeerida” 10 punktiga) ja üks viimasesse klassi tulnud uus kutt, kel nimeks Ruuben. Tüdruk on veidi ülekaaluline ja ta jumaldab üle kõige magusat. Noormees on aga tõeline prints – nii välimuselt kui ka käitumiselt.

Kohe romaani alguses hakkab juhtuma imelikke asju: koolisöökla kraanist tuleb Fantat, Kirsipiia liigsed kilod kaovad kui nõiaväel ja lugejal ei lähe palju aega mõistmaks, et kummaliste tegude taga seisab Ruuben. Noored satuvad eksootiliste kohtadesse ja loomulikult armuvad. Nüüd mõtlete, et see on tavaline armastusromaan – aga ei ole!

Autor seob ühtseks tervikuks argimaailma ja elu müstilisema poole. Sü˛ee arenedes selgub, et Ruuben on deemon. Mis kõige jubedam – lausa pimedusedeemon, peaaegu et saatan ise. Paralleelselt selle teadmisega hakkab Kirsipiiaga toimuma igasuguseid põnevaid asju: ta hakkab ”nägema” inimestel haigeid kohti/elundeid ja mõistma, mis neid vaevab. Näib, et selline nägemisoskus ahvatleb ka Ruubenit, kes soovib, et Kirsipiia ohverdaks ennast, et nad saaksid koos olla – on ju teada, et tavainimestel ja deemonitel on kooselu üsnagi keeruline. Kirsipiiat hoiatab klassiõde Eliis, kes (üllatus-üllatus) on valguseingel ja kelle jaoks on deemonid kuri vastasjõud, kellega võidelda. Muide, Eliis ja Ruuben peavad maha ka ühe vägeva kisma!

Ühel hetkel on Kirsipiia tõsiselt armunud Ruubenisse ja tüdruk on nõus igavese armastuse nimel ennast ohverdama ja oma elujõu noormehele kinkima. Ruuben soovib ohvriandi, kuid kas seetõttu, et ta Kirsipiiat armastab või hoopis tüdruku annete pärast?
Samal ajal ajab Eliis kokku seltskond valguseingleid, et Kirsipiiat päästma minna. Väga keeruline ja samas põnev olukord, millest võib oodata, kes teab mida!
Mida lehekülg edasi, seda kindlamaks muutub aga teadmine, et armastus jääb. Raamatu lõpp on igal juhul üllatav.

Kiiri Saare uus noorteromaan on põnev lugemine, sest ega meil oma autoritelt palju selliseid raamatuid ei ilmu, kus tuuakse mängu müstika, deemonid ja inglid. Siin on need kõik olemas ning lisaks veel ilus ja salapärane armastuslugu.

Tekst: Marko Tiidelepp


« Eelmised nädalad