KNUPS - 9-15 aastastele » Noored

Noored: Uus raamat: “Vaimude jaam”
Uus raamat: “Vaimude jaam” (19 aprill 2013)

Elo-Maria Roots

“Vaimude jaam”


(Tänapäev)

Elo-Maria Rootsi noorsooromaanis pöörab presidendi teismeline tütar pahupidi mitte ainult ühe väikese maakooli ja alevi elu, vaid lammutab kogu haridussüsteemi alustugesid: „Vundament on vale. Süsteem on ehitatud valedele alustele ja pole kasu sellest, kui mingeid dokumente ja õppekavasid pidevalt ümber tehakse ja kohendatakse. Keegi ütles jumala hästi kuskil, et kõik püüavad tuleriida temperatuuri reguleerida, aga keegi ei sea tuleriita ennast kahtluse alla.”


“Vaimude jaam” põnev ja kaasahaarav noorsooromaan, milles üsnagi palju teravaid probleeme, millele autor pakub erinevaid lahendusi. Tegemist on looga noortele, mistõttu see pole teps mitte lasteraamat. Raamatu maht (pea 500 lk) on arvestatav ja lugemist jätkub pikaks ajaks.

Loo peategelane on tõepoolest Eesti väljamõeldud presidendi väljamõeldud tütar, kes ühel heal päeval otsustab tõestada endale ja oma sõpradele, et saab hakkama tavalise eesti tüdrukuna ning otsustab minna õppima Haabla kooli 11. klassi. Ka Haabla kool on väljamõeldud, kuid eks sarnaseid jooni leidub pea kõikides Eestimaa koolides.

Huvitaval kombel sõbruneb peategelane üsnagi kahtlase seltskonnaga. Maiu (ehk Mäx), kes on ropu suuvärgi, Kaagvere taustaga ja otsekohese ütlemise ning käitumisega neiu. Maiu vend Fred on 28 aastat vana, istunud pikalt vanglas ja töötab nüüd Haablas hauakaevajana. Tegelasi on teisigi, kuid peategelane Helen, Mäx ja Fred on kõige olulisemad.

Õpetajatega tekib Helenil nii konfliktseid kui ka positiivseid suhteid. Näiteks kirjanduse õpetaja Elmar Sarapuu räägib põnevalt filosoofiast, koolist ja koolisüsteemist ning sellest, et ka õpilased koolis on eelkõige inimesed. Kuid on selliseidki õpetajaid, kes on kinni vanas ja iganenud koolisüsteemis, mistõttu ei mõista nad sugugi noori ja nende püüdlusi. Palju lihtsam on kooli õppekavast kinni pidada, õpilasi klassist välja saata või koguni koolist välja visata, kui leida teistsuguseid lahendusi.

Üsna ruttu mõistab Helen, et kool on tagurlike mõtetega asutus, kus kõik on sunduslik ja ka õpetajad on kammitsetud. Elmar Sarapuu annab Helenile lugeda põnevaid raamatuid koolisüsteemist, jutustab Inglismaal tegutsevast Summerhilli koolist, kus õpilaste vabadust ei piirata ja õppetöö toimub hoopis teistmoodi.

Helenist saab mässaja, kes üritab õige asja eest väljas olla ja muuta seda, mida pole aastakümnete jooksul suudetud teha. Presidendi tütar tekitab sedavõrd suure mässu koolisüsteemi vastu, et viib Haabla kooli maailmakaardile, sest protestilainega jõutakse pea igasse Eesti kooli (seda tänu ajakirjanduse abile). Eestimaa koolimässust saavad tuult tiibadesse prantslased, brasiillased jpt.

Oluline teema on romaanis ka Heleni ja Fredi suhe – ülimalt keeruline, sest kes ikka kiidaks heaks noore neiu suhet endast aastaid vanema eksvangiga. Kuid lugeja näeb hoopis teistsugust Fredi, kes nooruses pätti tegi. Mees on teinud läbi tõelise muutumise, leidnud budismi ja unistab sõidust Tiibetisse. Budismist kantud maailmavaadet õpetab Fred ka Helenile – eks seegi ole väga oluline, kuid jälgida romaani arengut ning sündmusi.

See on noorsooromaan, kus on erinevaid liine: mäss koolisüsteemi vastu, õpilaste omavahelised suhted, õpilaste ja õpetajate suhted, kahe noore inimese lugu, inimeste muutumise ja arenemise liin. Lugemine on igati nauditav ja sü˛ee põnev.

Tekst: Marko Tiidelepp



« Eelmised nädalad