KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: “Arabella, mereröövli tütar”
Uus raamat: “Arabella, mereröövli tütar” (2 aprill 2013)


Aino Pervik

“Arabella, mereröövli tütar”


(Tänapäev)

Taevas mere kohal oli tumelilla ja roheline. Marulised tuulehood lõid tumeneva vee säbrule. Mööda tormihakul merd sõitis laev. Vandid naksusid, mastid raksusid ja purjed plaksusid, kui esimene äkiline tuuleiil sisse lõi. Tulist kurja vandudes ronisid laevamehed mastidele purjesid rehvima.
Kaptenisillal seisis suure kühmus ninaga habemik mees, silmad peas kui tulised söed. See oli Taaniel, hüüdnimega Tina.
Laeva nimi oli Skorpion. Skorpion oli mereröövlite laev, laevamehed kõik viimseni mereröövlid ja Taaniel nende kardetud pealik.
Pealiku kõrval seisis laia purjeriidest meremehekuue sees väike tüdruk. Tüdruku nimi oli Arabella ja ta oli Taanieli tütar.


Aino Perviku ”Arabella, mereröövli tütar” (esimene trükk 1982. aastal) on üks kuulsamaid ja legendaarsemaid lasteraamatuid, millest varemgi kordustrükke ilmunud, kuid usun, et ka praegustel lastel ja lapsemeelsetel on seda vahva lugeda. Raamat on rahvusvaheliseltki tuntud, sest seda on tõlgitud inglise, saksa, soome, tšehhi, läti ja vene keelde.
Kindlasti on edule aidanud kaasa vahva film, mis raamatu ainetel filmitud. Mäletan, et juba lapsepõlves seda raamatut esimest korda lugedes oli mul tunne, et sellest saaks küll ühe põneva ja laheda filmi. Ja ei läinudki palju aega mööda, kui 1983. aastal jõudis kinodesse samanimeline film.

Raamatu põnevad sündmused algavad mereröövlilaeval ”Skorpion”, mille kapten on halastamatu Taaniel Tina. Tema on Arabella isa. Laeval sõidab kaasa ka Arabella, kuna tema ema Dora sooritas pärast tütre sündi enesetapu, hüpates röövlilaevalt merre.

Lugeja saab tuttavaks mereröövlitega ja nende igapäevase eluga, mis on üsna julm ja vägivaldne. Saame tuttavaks röövlite eluga nii merel kui ka maal, nii laevas kui ka kõrtsis. Tegevus viib lugeja isegi peidetud aarete saarele. Mereröövlid on üks hullem ja julmem kui teine: Meremõrtsukas, Puujalg, Martsipan, Halleluuja, Adalbert, Kreeklane jt.

Üsna alguses satub laevale veel üks oluline tegelane – merehätta jäänud rändaja Hassan (usun, et paljud filmisõbrad mäletavad teda filmist suurepärase Urmas Kibuspuu esituses, kus tema tegelaskuju nimi oli Aadu). Hassan on see, kes toob röövlilaevale headust, halastust ja armastust ning ta on tänulik, et just Arabella käsul ta merehädast päästeti. Hassani headuse ees peab lõpuks alla andma ka Taaniel Tina.

Sündmused on põnevad. Kord ründavad mereröövlid laevu, kord pidutsetakse kõrtsis, kord näidatakse välja ülimat leidlikust, kord minnakse kullast hulluks. Toimub isegi mäss Taaniel Tina vastu.
Asjalood võtavad aga hoopis teise suuna, kui Arabella langeb vangi teise kuulsa mereröövli, Raudpatsi kätte. Raudpats loodab seda Taaniel Tina vastu ära kasutada, kuid lõpuks muudab Arabella röövimine asjade käiku sedavõrd, et Taaniel Tina mõistab – Arabella peab röövlilaevalt lahkuma.
Arabella päästmise tegevustiku oluline lüli on ka Hassan, sest just Taaniel Tina ja Hassan mõtlevad välja plaani, kuidas Arabella päästa.
Ei saa mööda veel ühest olulisest tegelasest, mustlaspoiss Mirkost, kellega Arabella tuttavaks saab.

Raamatu lõpp on ühest küljest kurb, kuid teisest küljest rõõmus. Ma ei hakka neid sündmusi siinkohal ümber jutustama, eks iga lugeja peab ise asjades selgust saama.

Nii nagu korralikule mereröövliloole kombeks, on siin palju igasuguseid põnevaid ja müstilisi elemente, nagu viirastuslaev ”Lendav hollandlane”, kandjale surma toov maosõrmus, Hassani võlunõelad, vajuv vesi, röövlite aardekamber jne.

Omaette väärtus on kindlasti Edgar Valteri joonistustel.

Tekst: Marko Tiidelepp


« Eelmised nädalad