KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Doktor Proktori puuksupulber
Uus raamat: Doktor Proktori puuksupulber (8 aprill 2013)


Jo Nesbø

“Doktor Proktori puuksupulber”


(Varrak)

Oli kord üks kaunis printsess, kes elas lossis, mida ümbritses tohutu aed imekaunite rooside ja orhideedega. See on aga hoopis üks teine lugu. Käesolev, seevastu, räägib puuksutamisest. Mitte sellistest hiilivatest puuksudest, mida sa loodad, et keegi ei märka. Oh ei! Siin tuleb juttu kahuripaukudest, puuksudest, mis kõrvetavad pükstesse augu ning lennutavad väikesed poisid kosmosesse ja tagasi. Peale selle tuleb raamatus natuke juttu kurjadest kaksikutest, Mongoolia vesirottidest, pikkadest karamellipudingutest ja veel pikematest kägistajamadudest. Aga kõige põhjalikumalt käsitleb raamat seda, mis juhtub siis, kui tibatilluke punapäine poiss Bulle kolib Kanonveieni tänavale ning kohtab Liset ja peaaegu pöörast professorit ühel päikesepaistelisel päeval veidi enne 17. maid. Lugu sõpruse puuksutamise tõelisest väärtusest.
Jo Nesbø (sünd 1960) on enim tuntust kogunud Harry Hole kriminaalromaanide sarja autorina ning muusikuna ansamblis Di Derre. Doktor Proktori raamatud on seni ilmunud 22 riigis.


Nii kirjutatakse kirjastuse kodulehel selle vahva lasteraamatu kohta.

Minu jaoks oli suur üllatus, et Jo Nesbø on valmis saanud laheda lastele suunatud raamatu, kuna autor on ikkagi (väga hea) krimikirjanik ning kriminullid on mõeldud ju täiskasvanutele.
Samas on ”Doktor Proktori puuksupulber” raamat, mida vabalt võivad lugeda ka täiskasvanud, sest autori stiil on mõnus (tuletab veidi meelde legendaarse lastekirjaniku Roald Dahli stiili), huumor kaasahaarav ja sündmused arenevad kiirelt. Üsna ootamatu on seegi, et raamatus puuksutamisest ja puuksupulbrist räägitakse, sest kes siis ikka sellisest asjast räägib. Tegelikult ei meenu mulle ühtegi teist raamatut, kus puuksutamisest juttu tehakse.

Ka tegelased on omanäolised. Pisike punapäine Bulle armastab trompetit mängida ning soovib kooliorkestrisse pääseda, et Norra rahvuspüha paraadil kaasa lüüa. Ta on uudishimulik ning kindlasti mitte suu peale kukkunud. Doktor Proktori välimus on ülimalt kummaline ja naljakas, rääkimata sellest, et ta leiutab puuksupulbri.
Veidi tavalisemad on Bulle klassiõde Lise ning kaksikvennad Truls ja Trym, kes on parajad kaagid. Lisaks kaksikute isa, härra Thrane, kes sõidab ringi Hummeriga ja on väga jõukas. Peale inimeste on oma osa täita ka Mongoolia vesirotil, kel nimeks Attila ja anakondal, kel nimeks Anna Konda (kuigi ta on poiss) ja kes elab Oslo kanalisatsioonis.

Sündmused arenevad kiiresti ja põnevalt. Doktor Proktor leiutab puuksupulbri, mis on sedavõrd võimas, et sellega võib väga kõrgele lennata, lausa taevasse, võib-olla isegi kosmosesse. Saadaval on ka veidi kergem puuksupulbri variant, mis lastele meeldib. Kaksikud ja nende isa on kurikaelad, kes tahavad puuksupulbri endale saada ja lasevad doktori ja Bulle vanglasse panna, et sel ajal pulbrit varastama minna.
Vanglast toimub põgenemine ja lugu lõpeb sellega, et... Ei, siinkohal ma vaikin, lugejale peab ka avastamiseks midagi jääma. Mis ülesanne on rotil ja anakondal, kas Bulle pääseb orkestrisse, kas puuksupulber päästetakse, kas toimub paraad – seda peate ise uurima.

Igal juhul on Jo Nesbø uus raamat üks igati mõnus lugemine. Pean tunnistama, et võib-olla on see viimaste aastate üks humoorikamaid lasteraamatuid, mis minu kätte sattunud. Doktor Proktori lugusid on ilmunud veel teisigi ja loodame, et need ka eesti keeles ilmuvad.

Tekst: Marko Tiidelepp



« Eelmised nädalad