KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: A.A.Milne "Karupoeg Puhh. Maja Puhhi Salu servas"
Uus raamat: A.A.Milne "Karupoeg Puhh. Maja Puhhi Salu servas" (8 juuli 2016)

 

 

A.A.Milne

„Karupoeg Puhh. Maja Puhhi Salu servas“

(Tänapäev)

 

Siin ta nüüd ongi, see meie kaisukaru. Tuleb teine parajasti Christopher Robini järel trepist alla, kukal põntsumas põnt-põnt-põnt vastu trepiastmeid. Niipalju kui Puhh mäletab, on see ainuke viis, kuidas alla saada. Tõsi küll, mõnikord tundub talle, et peaks nagu ikka veel mõni teinegi võimalus olema, kui vaid hetkekski saaks selle igavese põntsutamise jätta ja asja üle aru pidada. Aga kui siis jällegi mõtlema hakata, kaovad kõik need teised võimalused kus seda ja teist. Noh, olgu selle asjaga kuidas on, praegu igatahes on ta juba alla jõudnud ja valmis end teile esitlema. Niisiis, saagem tuttavaks: Winnie Puhh.

Raamat sisaldab mõlemat Puhhi seikluste osa: "Karupoeg Puhh" ning "Maja Puhhi salu servas". Armastatud lasteraamatu uus väljaanne ilmub eesti keeles esimest korda koos E. H. Shepardi värviliste illustratsioonidega.

Karupoeg Puhh ja tema lood on kindlasti ühed populaarsemad maailma lastekirjanduse ajaloos. „Karupoeg Puhh“ ilmus esmaskordselt juba 1926, „Maja Puhhi Salu servas“ 1928. Võib öelda, et Puhhi-lugudega on üles kasvanud mitu põlvkonda. Eesti keeles ilmusid Puhhi-lood esimest korda 1968. Mina lugesin Puhhi-raamatut, mis oli ilmunud 1974, ja samast raamatust ilmus kordustrükk 1977. Pärast seda on paaril korral veel Puhhi-raamatud ilmunud, kuid usun, et nüüd on olnud piisavalt pikk vaheaeg, et üks vahva kordustrükk kulub igati marjaks ära, et ka tänased lapsed saaksid Puhhi-seiklustest osa.

Aastate jooksul on Puhhile oma näo andnud Disney-kompanii, on tehtud multifilme, avaldatud koomikseid. Väga meeldejääv oli Puhh vene multifilmides (ülimalt laheda hääle andis Puhhile suurepärane näitleja Jevgeni Leonov), mida oli kokku kolm ja need valmisid aastail 1969-1972. Algupärase Puhhi on joonistanud Ernest Howard Shepard, kelle pilte (seekord tõepoolest värvilisiJ) näeme just selles raamatus.

Aga nüüd raamatu juurde!

Raamatu autor jutustab Karupoeg Puhhist ja tema sõpradest väikesele Christopher Robinile (raamatu autoril Alan Alexander Milne’il oli endal samanimeline poeg), kes ka ise nendes lugudes kaasa lööb. Karupoeg Puhh ehk Winnie Puhh on väikese poisi mängukaru, kes lugudes igati elavaks muutub. Siinkohal pean mainima, et tegelikult on olemas ka mänguasjadena nii Puhh kui ka kõik tema sõbrad, keda praegugi New Yorgis näha saabJ

Christopher Robin Milne pani aga oma mängukarule nimeks Winnie tänu sellele, et ta käis sageli Londoni loomaaias vaatamat Kanada pruunkaru, kelle nimi oli Winnie. Puhh ehk ingliskeeles Pooh oli aga luik, mida poiss koos isaga olid näinud ühel koolivaheajal.

 

Esimeses raamatus saame lugeda sellest, kuidas Puhh käib mett noolimas suure tamme otsas. Tänu mesilinnuksetele ehk mesilastele kukub ta puu otsast alla, mistõttu läheb vaja Christopher Robini abi. Siiski ei õnnestu Puhhil ka õhupalli abil väikest pilvekest mängides mett kätte saadaJ

Edasi läheb Winnie Puhh külla Jänesele, kelle kodu asub urus. Seal sööb Puhh mett ja kondenspiima sedavõrd palju, et lahkudes jääb ta jänese uru uksele kinni. Puhh peab seal lausa nädala olema, et alla võtta ja lõpuks pääseda.

Puhhil on palju sõpru. Notsuga saame tuttavaks siis, kui Puhh ja Notsu jahile lähevad. Nad käivad mööda jälgi ja otsivad Pusa!?

Veel üks Puhhi sõber on Vana Hall Eesel Iiah. Ta on alati veidi nukrameelne ja ühes loos kaotab ta oma saba. Puhh aitab Iiahil saba leida. Selles loos saame tuttavaks ka Öökulliga, kes on üsna nutikas, kuid ka üsna kirjaoskamatuJ

Kuid seiklusi on veel – nii üritavad Puhh, Notsu ja Christopher Robin kinni püüda Elevantsi. Toimub ka üsna nukrameelne Iiahi sünnipäev – ta saab kaks kingitust: Puhhilt tühja meepurgi ja Notsult katkiläinud õhupalli. Kuid Iiahil on ka nende üle hea meel, sest need on ju mõeldud just talle.

Esimeses raamatus saame tuttavaks veel ka Kängu ja Väikese Ruuga, läheme Christopher Robini ja tema sõpradega ekspeditsioonile Põhjanabale. Metsa tabab ka hirmus vihmahoog, mistõttu satub Notsu lausa uppumisohtu, kuid Puhh ja Christopher Robin päästavad ta.

Esimese raamatus ja ka teises on mitmeid väga vahvaid Puhhi esitatud laulukesi ja salmikesi, mida ta ise kutsub üminateks. Kindlasti tasub neid lugeda ja kaasa „ümiseda“J

Teine raamat „Maja Puhhi Salu servas“ algab sellega, et Iiahile ehitatakse Metsa serva maja. On ju Puhhil, Notsul, Christopher Robinil, Öökullil, Kängul ja Väikesel Ruul ja Jänesel maja.

Saame tuttavaks ka Tiigriga. Hommikusöögil koos Puhhiga saame teada, et Tiigrile ei maitse mesi, Notsu juures selgub, et talle ei maitse ka tõrud, Iiahi juures selgub, et ka ohakad pole Tiigrile meelt mööda. Kängu ja Ruu juures selgub, et Tiigrile maitseb kalamaksaõli!!! Vot sedasi!

Kuid ka siin on seiklusi veel ja veel – käime otsimas Jänese väikest sõpra-sugulast Pisikest, saame teada, et Tiigrid ei oska puu otsa ronida, elame kaasa Jänese kibekiirele päevale, saame osa uuest mängust, mille Puhh leiutab. Otsime Öökullile uut maja, ja kõige lõpuks läheme Christopher Robini ja tema sõpradega Võlutud Paika.

 

Puhhi-lood on ajatud ja kindlasti vägagi legendaarsed. Nii nagu ka kõik tegelaskujud nendes raamatutes. Minu jaoks oli põnev avastus see, et Puhhi lood toimisid neid lapsena lugedes, kuid need on väga lahedad ka praegu, täiskasvanuna lugedes.

Vahva, et kirjastus Tänapäev on võtnud ette selle, et avaldab just maailma lastekirjanduse klassikasse kuluvaid raamatuid, sest on ju hiljuti ilmunud „Alice Imedemaal“. Põnev oleks teada saada, milline raamat on järgmine.

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad