KNUPS - 9-15 aastastele » Uudised

Uudised: Uus raamat: Aino Pervik ''Kallis härra Q''
Uus raamat: Aino Pervik ''Kallis härra Q'' (2 oktoober 2016)


Aino Pervik

„Kallis härra Q“

(Tänapäev)

 

Kolmeteist-aastasel Sigridil on kummaline sõber härra Q, kellele ta kirjutab kõigist oma muredest ja rõõmudest. Ühel päeval saabub Sigridi juurde ootamatult väike tüdruk, kes ütleb end olevat Sigridi poolõde ja nõuab, et Sigrid peab aitama nende ühist vanaema vanadekodust „ära päästa“.

 

Aino Perviku „Kallis härra Q“ on kindlasti üks eesti lastekirjanduse pärle, mis ilmus juba 1992. aastal. Toona oli raamatu illustraatoriks Edgar Valter. 2004 ilmus raamatust teine trükk, mille illustratsioonid on Piret Raualt. Nüüd siis juba kolmas trükk, ka seekord on illustratsioonid Piret Raualt.

Kuna tegemist on vägagi huvitava ja kaasakiskuva lasteraamatuga, siis ma siiralt loodan, et see jääb ka eesti lastekirjanduse varamusse, mida tuntakse täna ja ka tulevikus. Pean tunnistama, et minu jaoks oli tutvus selle vahva lasteraamatuga esmakordne, kuid kinnitan, et see sobib suurepäraselt lugemiseks tegelikult ka suurematele inimestele, sest siin on põnevust, muhedat huumorit, siiraid tundeid, vahvat monoloogi ja dialoogi, puhtaid ja siiraid lapselikke tundeid. Igati vahva lugemine!

Vägagi põnev on ka lasteraamatu ülesehitus - Aino Pervik annab loo edasi peategelase, kolmeteistaastase Sigridi silmade läbi. Tema mõtted ning ülevaade sündmustest on edasi antud kirjades. Kirjades, mida ta kirjutab härra Q’le ehk siis tõepoolest taevakehale, mis õhtuti taevavõlvile ilmub. Tegelikult võiks ju seda ka omamoodi päevikuks pidada, kuid seekord kirjutatakse mõtteid ikkagi konkreetselt kellegile.

Raamatu petegelased on Sigrid ja tema poolõde, seitsmeaastane Saara. Saara on see, kes kinnitab Sigridele seda, et neil on ühine isa, kes on meremees ning nende ühine vanaema on pandud hooldekodusse. Nüüd oleks vaja aidata vanaemal hooldekodust põgeneda.

Tüdrukutel on kaval plaan vanaema hooldekodust varastada ja panna ta elama kunstnik Vildi ateljeesse, mis asub ühes vanalinna katusekambris. Kunstnik ise viibib hullumajas, mistõttu on katusekamber „tühi“. Tüdrukud võtavad ette katusekambri suurpuhastuse ja sisustamise, kuid - kuidas siiski saada vanaema hooldekodust kätte? Selleks on vaja nutikat plaani ja üsna suur anus ka õnne!

Loomulikult on siin sündmusi palju rohkem. Juba Sigridi ja Saara esmakordne kohtumine on ootamatu, mis lõpeb üsna tõsistes toonides, kui Saara Sigridi armsa mängukaru ära lõhub. Põhjust pole raske mõista – on ju nende ühine isa, kes pole mõlemale lapsele isa eest olnudki, kinkinud tütardele täpselt ühesuguse karu. Õnneks ei anna tüdrukud alla ja saavad ühel hetkel ka tõelisteks sõpradeks, tõelisteks õdedeks, kes on ju valmis ühise eesmärgi nimel riskima ja raskusi trotsima.

Raamatus on veel mitmeid üsna kummalisi ja teisalt ka põnevaid tegelesi, kellel kõikidel oma roll tüdrukute elus ja sündmustes mängida. Kindlasti Siiri ema, kes ei taha tunnistada, et tüdruku isapoolne vanaema elus on, kes ei ole rääkinud tütrele sedagi, et tal poolõde on. Saara lauljtatarist ema, kes oma tütre kasvatamisega just mitte kõige paremini hakkama ei saa, mistõttu Saara peab elus üksi hakkama saama, vahetevahel oma taskurahast endale süüa ostma ja üsna sageli vanalinna tänavatel aega veetma. See on väikesest plikast teinud üsna täiskasvanulikult mõtleva ja kaalutleva inimese, kuigi eks ta ole siiski oma hingelt pisike tüdruk, kes vajaks vanemlikku soojust ja kõrvale suuremat õde ning sõpra.

Loomulikult on oluline roll täita ka tüdrukute vanaemal, kes on sattunud hooldekodusse – esialgu lastakse lugejal arvata, et tegemist on lihtsalt haigusega, mis on vanaema voodisse ja ratastooli aheldanud. Hiljem saame teada selle tegeliku põhjuse ja seegi on seotud Saaraga. Lisaks veel igasugu tegelasi, kes on tüdrukute plaanidesse omamoodi sekkuvad, osad on mõistlikud ja aitavad (tädi Ethel, onu Oskar), osad üritavad vanaema „röövimisest“ kasu lõigata ja väljapressida.

Kuidas sündmused lahenevad? Kas vanaema saadakse hooldekodust kätte, ja kuidas? Kas vanaema saadakse üldse katusekambrisse? Kas katusekambris on üldse mingit elu või tuleb ka sealt edasi põgeneda? Milline on loo lõpplahendus, kas ilmub välja ka tüdrukute isa? Kas tüdrukute emad suudavad omavahel leppida ja andestada? Seda saate teada, kui selle suurepärase lasteraamatu läbi loete! Ja see ON imeliselt hea lugemine!

 

1998. aastal valmis raamatu põhjal ka samanimeline film, mille peaosades on Gabriele Guardado, Kerti Viilas, Herta Elviste, Peeter Volkonski, Laine Mägi, Diana Klas, Anne Paluver, Väino Laes, Jaanus Nõgisto, Mart Sander jpt. Filmi rezissööriks on Rao Heidmets, muusika autoriks Olav Ehala, operaatoriks Arvo Iho.

 

Marko Tiidelepp

 



« Eelmised nädalad